Taperneqartoq: Postdoc Sascha Schiøtt, Pinngortitaleriffik
Ph.d.-mut postdoc-mullu tapiissutit 2024
Ilulissat Kangiata imartaa sikup, immap silallu pissusaata ataatsimoorfigisaraat asseqanngitsoq. Kangerluk kusanaannanngilaq, aammali assigiinngitsorpassuarnik uumassuseqarfiuvoq, tassani natseq qalerallillu angisuut, sumiiffiup aningaasaqarneranut kultureqarnerannullu annertuumik isumaqarlutik. Kangerluulli uumassutsukkut aningaasaqarnikkullu isumaqarluaraluartoq suli uumassusillit assigiinngisitaarnerannut tunngaviusunut ilisimasagut amigarput.
Ilisimatusarnikkut suliniummi nutaami nerisariiaani minnerpaat sammineqalerput: planktonit. Sascha Schiøtt-ip, Pinngortitaleriffimmeersup postdocitut Nunatsinni Ilisimatusarnermik Siunnersuisoqatigiinnit taperneqarnernimi Ilulissani Kangiani pinngortitami ataqatigiiaani atuuffiat misissortussanngorpai. Suliniut kandidatiliaata ph.d.-liaatalu malitsigaa.
Planktoni nerisariiaani tunngaviusutut
Phytoplankton aamma zooplankton immami ataqatigiiaani kangerlummi uumasunut nukissatut qitiusunik inissisimasuupput. Phytoplankton – tassaasut naasut mikroskopiskiusut, seqernup nukinga iluaqutigalugu fotosyntese aqqutigalugu uumassusililiortarput, zooplanktonillu tassaallutik uumasut mikisuaraaqqat tappiorannartut aalisakkallu tukerlaat, planktoninik mikinernik uumassusillit uumassusilinnillu anginernit nerineqartartut.
Ilulissat Kangiata silaata pissusiata sikullu tikikkuminaatsup ilisimatusarnikkut paasissutissanik katersinissaq ajornakusoortittarpaa. Tamakkua avaqqunniarlugit suliniummi periutsit nutaaliortut, ilaatigut natsit eqaluillu ”sakkutut uumassusilittut” atorneqassapput.
“Sanna imaluunniit Tarajoq angallatigalugit katersisinnaanerput killeqarpoq, tamannalu eDNA-teknologi allatullu uumassusilinnik tigooraanissaq taarsiullugit atorneqarsinnaapput,”
Sascha Schiøtt oqarpoq.
”Planktonip inissisimanerat isaannarmik takusinnaanani paasiuminaassinnaavoq,” Sascha nassuiaavoq. ”Assersuutigaluguli planktoninik qassutaasanik immikkuullarissunik katersanik aammalu natsit eqaluillu nerisimasaanik misissuinikkut zooplanktonit katersoruminaasut misissorsinnaalissavakka”.
Silap pissusiata allanngoriartornera siunissamilu ingerlatsinissaq
Ilulissat Kangia silap pissusiata allanngoriartorneranut sunnertiasuuvoq pinngortitami ataqatigiiaat oqimaaqatigiinnerannut akornuseeratarsinnaasoq. Immap kissassusaata, sikup, nerisaqatigiaallu kaaviiaarneranni allannguutit planktonit pilersarnerannut taamaasillunilu nerisaqatigiiaanut sunniisinnaavoq.
”Suliniummi plakntonit uumassusillillu anginerit atassuteqarnerannik paasisaqarfiussaaq, tamannalu immaqa nakuussutinik nakkutilliinermi piujuartitsisumik siunnersuisinnaanissamut ilisimasanik pilersitsissaaq. Aammattaaq silap pissusiata iallanngoriartornerani issittup imartaani pinngortitami ataqatigiiaanut sunniutaasa siammasinnerusumik paasisaaqarfiginerulernissaanut tunniussaqataassaaq”, Sascha Schiøtt oqaluttuarpoq.
Aalisartunik piniartunillu suleqateqarneq
Sascha Schiøtt-ip ilisimatusarnermi suliaqarnerani aalisartunik piniartunillu. Ilulissat Kangiani pinngortitami ataqatigiiaanik nakuussutinillu ilisimasaqarluartunik suleqateqarneq qitiusut ilagaat.
“Piniarfii aalisarfiilu misissuiffigisussaagakkit suleqatiginissaat pissusissamisoorpoq,” Sascha nassuiaavoq.
Najukkamiittut immap, uumasut sikullu pissusaannik ilisimasaminnik tunniussissapput. “Ukiup qanoq innerani pinngortitap pissusaa ilisimavaat, uumasullu aalajangersimasut sumi nassaassaanersut avatangiisimilluunniit allannguutilluunniit siulittuutigisinnaavaat. Misissuininni paasisakka misilittakkaminnik uppernarsissavaat. Ilisimasat taakku akuleriisikkutsigit kangerluk paasisaqarfiginerussavarput,” Sascha oqaluttuarpoq.
Siunissami ilisimatusarnissamut tunngavissaq
Una ilisimatusarneq Ilulissat Kangiata uumassuseqarfiunera pingaarutilimmik alloriarneruvoq. Nerisaqatgiiaani planktonit atuuffiisa misissorneranni Sascha Schiøtt neriuppoq suliniutini kangerluup uumassuseqarfiulluarnerani itinerusumik paasisaqarfiulluarumaartoq.
”Planktonit silarsuaata takusinnaanngisatta takutippaat allaat uumassusillit minnerpaat uumassusillit ataqatigiiaarneranni pingaarutilimmik atuuffeqartut”, Sascha Schiøtt naggaviisoq.
Attavissat
Sascha Schiøtt, Pinngortitaleriffimmi postdoc, oqarasuaat: +299 361240, e-mail: sasc@natur.gl
Allatsi Maliina Jensen, Nunatsinni Ilisimatusarnermi Siunnersuisoqatigiit, oqarasuaat.: +299 361200, e-mail: maje@nis.gl
Saqqummerpoq januaarp 16-ani 2025